Serbia.. siiani üks meie lemmikuid (8 – 9 august)

Eelnevas postituses rääkisime, et nüüd kuni Itaaliani on meil peal väike ajasurve. Seega otsustasime balkani maades vahele jätta Albaani ja Makedoonia ning külastada neid kahte riiki mõne järgneva reisi jooksul. Lihtsalt riigi kogumise pärast me sealt läbi sõita ei soovinud ja kuna meil ei jagunud piisavalt aega, et midagi tegelikult ka näha, et siis me pigem ei lähe üldse. Sooviksime tõesti igas riigis, kus käime, midagi põnevat teha ja seal olekut nautida, selle aseme, et lihtsalt riiki kiirustades läbi sõita.

Jõudsime Bulgaaria – Serbia piirile 8. augusti õhtuks. Me ei olnud jõudnud Serbia kohta palju uurimistööd teha ja olime valmistunud halvimaks sh et teed on halvad ja teatud kohtades võib olla ohtlik. Selgus aga hoopis vastupidine, teed olid ühed parimatest senimaani. Leidsime Nisi linna lähedal rekameeste parkla ja veetsime öö seal. See oli siiamaani samuti üks parimaid rekameeste puhkealasid, mida olime näinud. See oli kinnisel territooriumil, mida jälgis valvur. Jaanus sai parkla kohvikus 3.3 euro eest kõhu täis ja õlle veel pealekauba. Teenindus oli oluliselt parem, kui seni käidud restoranides, kuigi olime põhimõtteliselt suvalises kohas kiirtee ääres. Õhtusöök, lamba kebab, oli väga maitsev. Parkimise eest pidime maksma 5 eurot, aga see sisaldas dušši, korraliku WiFit ja kõike muud, mida meil vaja läks. Kuna meile meeldis see koht nii väga, siis otsustasime ka lisaks veel järgmisel hommikul seal einestada.

Järgmine päev külastasimegi Niši linna lähistel olevat kindlust. Jalutasime ringi ja avastasime, et kindluse alal valmistutakse peagi seal algava Jazz festivaliks. Meil õnnestus sisse piiluda jazzi muuseumi. See köitis meie tähelepanu, kuna oli tehtud ruumidesse, mida vanasti kasutati Hammami ehk türgi saunana. Need ruumid kindlasti olid omal ajal head saunaks, kuid kõlbasid tänapäeval ideealselt ka muuseumiks. Tundus, et Serblased armastavad jazzi.

Jätkasime Serbia avstamist kohas, mida kutsuutakse saatana külaks. See on geomorfoloogiline fenomen lõuna Serbias, Radani mäe nõlvadel. Saatana küla koosneb 202-st nö sarvest, mis on tekkinud sealsetes allkiates voolava tugevalt happelise ning mineraalide rohke vee ja kalju erosiooni tulemusel. Sarved on ligikaudu 2 kuni 15 meetri kõrgused ja neil oleks justkui mütsikesed peas. Mütsikesed on tekkinud aastatepikkuse erosiooni tulemusena. Vesi selles piirkonnas tervikuna on väga mineraalide rohke ja selle Ph on 3.5. Punane värv tuleneb suurest raua sisaldusest.

Teed ja maastik tervikuna oli Serbias väga kaunis. Serbias sõites tuleb aga arvestada, et keksmine kiirus mägedes sõitmiseks jääb 50-60 km/h juurde. Seega vahemaad võivad esialgu tunduda lühikesed, kuid nende läbimine võtab oluliselt kauem aega, kuna teed on kurvilised ja tuleb sõita läbi mitmete väikeste külade.

Sõit läbi Serbia külade ja mägede.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga