Hispaaniasse saabudes veetsime esimese öö linnas nimega Blanes. Meil oli tükk tegu, et leida sobiv parkimiskoht öö veetmiseks. Sõitsime mitu tundi mööda rannaäärseid linnasid ja külasid tulemuseta. Ühel hetkel oli kell nii palju, et parkisime auto lihtsalt tänava äärde ranna ääres ning jäime sinna magama. Olenemata hilisest kellaajast oli tänaval lärmakas ja palju inimesi liikus ringi. Lisaks oli väga palav mistõttu oli keeruline magama jääda. Hommikul tegime kiire supluse rannas ning jätkasime Barcelona poole sõitmist.
Kaija oli Barcas varem käinud ning kuna ta pidi seal oma kolleegidega kokku saama siis Jaanus läks Barcelona kesklinna üksi avastama. Jaanus läks Sagrada Familia kiriku juurde mis on Antoni Gaudi endiselt ehitusjärgus kirik. Kaija ütles, et see on kõige koledam kirik mis ta eales näinud on. Ausaltõeldes see kirik paistab tõesti natuke kummaline välja ning pole ime, et see endiselt pooleli on kuna seal on lihtsalt nii palju pisidetaile ja tornikesi ning see tundub lihtsalt liiga suur projekt olevat. Seega pilte tehes jäid pildile ka kõik kraanad mis seal olid ning see tegi kogu elamuse kummaliseks. Lisaks oli seal liig palju inimesi.
Kaija kohtumine kolleegidega leidis aset Sant Pau haigla kompleksis. Seal oli ka muuseum endises haigla hoonetes. Kuna Kaija juba oli seal siis otsustas Jaanus ka sinna minna ning muuseumi uudistada. See oli tegelikult väga huvitav muuseum. Tundus, et tegemist ei ole just kõige populaarseima kohaga Barcas kuna inimesi oli seal vähe. Olenemata sellest oli muuseum huvitav ja hästi presenteeritud. Meile mõlemale meeldis seal ning olime imestunud kui palju ilusat kunsti ja arhitektuuri üks haigla võib endas sisaldada. Seal olid ka maa-alused tunnelid, et oleks võimalik kiiresti ja hõlpsalt pääseda haigla teistesse hoonetesse.
Hiljem samal õhtul viis Jaanus Kaija lennujaama kuna ta lendas neljaks päevaks Eestisse õe pulma. Jaanus broneeris selleks ajaks endale hotelli linnast väljas. Hostel oli tüüpiline Hispaania hostel kus magamisala oli tuba narivooditega koos jagatud dušši ja tualetiga. Teel hotelisse õnnestus Jaanusel nautida vaadet tervele Barcelonale.
Hostel oli omamoodi naljakas huvitav ja lahe koht. Esiteks see maksis ainult 18 eurot öö koos hommikusöögiga. Hostel oli puhas ning voodid mugavad. Seal oli isegi spordi ala kus oli bassein.
Inimesed hostelis olid need kes tegid selle koha huvitavaks ja lõbusaks. Seal oli külalisi üle maailma. Paljud neist olid ka seljakoti rändurid. Aga seal oli ka inimesi peredega ja paarikesi. Näiteks seal oli üks Ameerika vanapaar ning ühest vestlusest kuulsin, et nad olid seal olnud juba 19 päeva. Kummaline koht nii pika puhkuse veetmiseks 😊
Siis oli seal üks Kanada härrasmees Dan kes tuuritas jalgrattaga mööda Euroopat. Ükspäev me jagasime pesumasinat sest nii tuli odavam.
Siis oli seal üks Austraalia tüüp kellega ma veetsin enamuse ajast. Ta võttis samuti aja maha oma töökohast Londonis ja reisis mööda Euroopat ning plaanib Austraaliasse tagasi minna.
Veel kohtusin ühe kutiga Iirimaalt, Ashley, kes oli väga sõbralik. Ta reisis samuti oma autoga mööda Euroopat. Ükspäev oli ta väga kurb kuna oli ma päikeseprillid ära kaotanud. Andsin talle oma autost ühed enda omad kuna mul oli mitu paari. Ta oli selle üle väga õnnelik.
Siis oli seal üks imelik Brasiilia kutt, kes kohe kindlasti oli mingi laksu all. Ta pidevalt rääkis iseendaga. Järgmiseks rääkis ta telefonis kellegigi kuigi oli arusaadav, et teiselpool toru kedagi ei ole. Kõik ta liigutused olid väga järsud ja impulsiivsed.
Järgmiseks oli seal üks vanem härrasmees Chicagost, Andrea. Ta oli elanud mitmelpool Euroopas ning ta oli Barcas, kuna tegeles mingite filmivõtetega. Ta oli heas mõttes kummaline tüüp kuna ta rääkis koguaeg universumi sünkroniseeritusest ja kuidas kõik on omavahel seotud ning oli selline spirituaalne tüüp. Ta on raamatu Natural Born Miracle Makers autor.
Lisaks oli seal üks prantsuse naisterahvas, Miriam ning terve kamp lapsi. Lapsed olid kõik probleemsetest peredest ning Miriam tegi nendega hispaania tuuri kuna oma tausta tõttu ei olnud nendel lastel kunagi võimalik reisida olnud.
Viimasel õhtul kohtusin kahe tüübiga Mehhikost ning kes reisisid siinpool Atlandi ookeani ringi. Nad olid just tulnud Marokost ja jutustasid oma seiklustest sealt. Üks sõbralik India tüüp istus ka meiega koos ning teadis väga hästi, et eesti on IT riik ja teadis kõike Eesti e-residentsusest.
Enamuse neli päeva veetsingi hostelis puhates, blogiga töötades ning pesu pestes. Õhtuti veetsin aega teiste külalistega – kas teadsid, et Hispaaniast on võimalik osta veinipudel 1 euro eest – niisiis võite arvate kuidas me õhtuti aega veetsime teistega 😊
Ükspäev otsustasin aga matkama minna, Monsterrat mägedesse. Kuna parkimine seal on tasuline parkisin oma auto paarsada meetrit tee äärde kus oli väike plats ning mõned autot juba parkimas seal. Seal oligi täpselt ruumi veel ühe auto jaoks. Montserrat on kuulus kloostri poolest mis on ehitatud mäe sisse. Kuna ma olin rohkem orienteeritud matkale suundusin otse info keskusse, et saada teada kust matkarajad algavad. Esialgu mõtlesin, et teen 1 tunnise matka San Miguel risti juurde mis oli nähtav sealt kus olin.
San Migueli rist – kas leiad üles pildi pealt.. ? 
Teel sinna tuli mulle vastu üks paarike ning küsisin, et mis sealpool on kust nad tulevad. Nad ütlesid, et seal ei ole eriti midagi väljaarvatud head vaated. Nad ütlesid, et see rada läheb lõpuks tagasi sinna kust alustasin. Seega otsustasin sealtkaudu tagasi minna. Mul ei olnud kaarti ning ei teadnud kui pikk teekond on ning seega pidin rajal olevaid viitasid usaldama. Pärast tunnikese matklamist jõudsin punkti kus oli mitu hargnemist. Seal oli ka radade kaart ning sain sealt hea ülevaate. Otsustasin, et liigun edasi Sant Jeroni mäe otsa. See on Montserrat piirkonna kõrgeim mägi ning viitade järgi peaks sinna jõudmine aega võtma umbes 1.5 tundi. Ma ei kahetsenud seda otsust kuna vaated olid lihtsalt hingematvad. Kui sa kunagi peaksid Montserrati sattuma siis Sant Jeroni mäe tipp on väärt ronimist. Kokku läks mul 2.5 tundi tippu jõudmiseks ning 1 tund alla jõudmiseks.
24 Augusti õhtul noppis Jaanus Kaija lennujaamast uuesti peale. Jaanus tegi hostelist check outi samal hommikul juba. Kuna keegi tegelikult ei kontrollinud kes hosteli territooriumile tuleb või mis autod seal on siis Jaanus otsustas, et veedame ühe öö seal veel, autos magades. Kõik teadsid Jaanust nagunii seal juba ning keegi ei kahtlustanud midagi. Käisime basseinis ujumas ning läksime ära magama.
Jaanus oli mõned korrad kuulnud, et osad on näinud hosteli territooriumil metssigu. See öö kui hakkasime magama jääma kuulsime põõsastes sahistamist. See oli liiga vali, et olla kass või koer. Minuti pärast tuli põõsastest välja suur metssiga ja kõndis otse meie auto kõvalt mööda. Kahjuks ei saanud me seda pildile, sest meie tehnika on suhteliselt kasin pimedas.
Järgmisel hommikul võtsime suuna juba Andorrasse kus meil on planeeritud üks mägimatk.
Kuigi Jaanus veetis Barcelonas 4 päeva, ei teinud ta nende päevade jooksul suurt. Oli mõnus veeta mõnda aega rahulikult ning võtta aega iseendale. Vastupidiselt Kaijale, kes oli meeletult väsinud Eestist tagasi tulles kuna reisimise ja, et perega rohkem aega veeta oli tekkinud unevõlg.
Barcelona üllatas meid hea ning odava veini ning chorizoga. Lisaks imeline matk Montserrat mägedes mida Jaanus sooviks kunagi veel teha kuna nendes mägedes on lihtsalt midagi teistmoodi ja maagilist. Midagi mida on keeruline sõnadesse panna. Pildid kannavad osaliselt seda edasi, kuid seal olles ning seda kõike ise näha on palju võimsam. Samuti soovitame ööbida Hispaania tüüpilistes hostelides kus on nari voodid kuna seal olles kohtab palju huvitavaid inimesi.
