Tenerife (02-17 oktoober)

Jõudsime Tenerifele 2. oktoobril. Sihtsadam oli Las Galledas Marida del Sur. See on üks väike nö boheemlastest sadam, mis on võrdlemisi taskukohase hinnaga ning otse sadama kõrval on ka ankru ala. Las Galletas sai meie koduks järgmisel kahel nädalal. Linn on ise võrdlemisi pisike ja valdavas osas turistidest üle uputatud. Päevast päeva tuuakse sadamasse turiste, et sõidutada nad merele delfiine või vaalu vaatama, või viiakse neid skuutritega sõitke, või hoopis sukelduma. Ehk siis kõikvõimalikud veemõnud, mida on võimalik endale ette kujutada. Nii leidsime ka kohe meie kai pealt Eestlase, kes Las Galletases turismi viljeleb ja Eesti turiste merele viib. Nagu Hemingway on õelnud, igas sadamas on mõni eestlane…

• 

• 

 

Kohe sadama lähedal on hommikuti kala turg. Lisaks on linnas palju restorane, mõned kiviklibused rannad ning suveniiri ja muud kila-kola poed, milles olev kaup on kaugelt näha hinnakatet oma. Seega linnas suurt midagi üle paari päeva teha ei ole, kui ei soovi just päevast päeva rannas vedeleda või tohutuid summasid välja käia veemõnude nautimiseks. Samas meile sai linn ikkagi kuidagi koduseks. Puhkamiseks on see ideaalne koht ja samas tegevuste leidmiseks rentisime auto või liikusime bussiga teistesse linnadesse. Bussiga sõitmine on üllatavalt taskukohane ja sama võib öelda ka auto rentimise kohta.

• 

 

Oktoobris on ilm Tenerifel meeldivalt 27 kraadi päeval ja vesi suplemiseks piisavalt soe. Päevad ei ole küll vennad selles osas, kas taevas on selge, kuna ette tuli ka pilvisemad päevi, aga vaheldus oligi hea, et natuke võrdlemisi intensiivselt päikesest puhata.

• 

 

Võtsime Tenerifel olles ette paar suuremat projekti. Kõige olulisemaks neist sai Teide vulkaanimäe vallutamine, millest pikemalt on teil võimalik lugeda eraldi blogi postitusest vajutades siia.

 

Olles Teide vallutanud vajasid meie lihased mõneks päevaks rahulikumat olekut. Seega võtsime päeva, et sõita mööda saart ringi, et käia läbi olulisemad vaatamisväärsused. Esimesena sõitsime Los Christianosesse, mis on üks tuntumaid puhkuselinnu Lõuna-Tenerifel. Kui Las Galletas oli väike linnake, mis oli juba üle ujutatud turistidest, siis Los Christianos oli seda kuubis. Meeletult palju turiste ja eelkõige just vanemaid inimesi, kes sõitsid mootorratastoolidega mööda rannapromenaadi ja nautisid ilma. Nende jaoks olid seal loodud ideaalsed võimalused – isegi randa sai minna ratastooliga, kuna sinna oli ehitatud spetsiaalsed laudteed ja katusealune. Los Christianoses oli ka natuke suurem sadam ning rannast oli näha ka jahte natuke eemal ankurdamas. Sulandusime ka ise turistide sekka ja jalutasime mööda rannapromenaadi, nautisime McDonaldi jäätist ja ilusat vaadet merele.

• 

 

Googeldades leidsime, et sellises linnas nagu Garachico asub nö naturaalne bassein. Lugesime hulganisti positiivseid arvustusi ja otsustasime, et tahame ka näha, mida need basseinid endast kujutavad. Sõit oli küll pikk (vähemasti selle saare koha), kuid käik läks kahtlemata asja ette. Sõit juba ise oli väga kaunis – sõitsime üle mägede piki kitsaid teid, kus avanesid panoraamilised vaated rannikule ja merele. Basseinid ise olid täpselt sama ägedad, kui olime ette kujutanud. Vulkaanilist kaljude vahel olid jäänud väikesed basseinid, kuhu suur lainetus ei ulatunud. Basseinide äärne ala oli ehk ülegi rahvastatud, kuid sel korral see isegi ei häirinud, sest tundus, et kõigil oli sellegipoolest super lõbus. Basseinide juures sai teha vette hüppeid kaljult, sorgeldada ja nii sama soojas vees logeleda. Seal oli isegi täiesti eraldi bassein väikestele lastele, kuhu lainetus üldse mõju ei avaldanud. Nautisime ka ise kaljude vahel sulistamist ja vette hüppeid. Mõned basseinid olid isegi võrdlemisi ekstreemsed, sest kui mõni suurem laine sinna sisse tuli, siis oli ikka tükk tegu, et basseinist kas välja saada või veendud, et see laine sind vastu kaljult ei peksaks. Kuigi kõrval vaadates võis see tunduda ohtlik, siis ometi oli seal sulistamas hulganisti lapsi, kes nautisid kahjudelt vette hüppeid ja ajastasid neid hästi täpselt just selleks hetkeks, kui laine basseinis vee taset tõstis. Kindlasti soovitame Garachico naturaalseid basseine külastada, kui Tenerifele satute. Nende külastamiseks tasuks varuda vähemasti pool päeva. See on mõnus olemine kogu perele ja hea vaheldus tüüpilisele liiva või kiviklibu randadele.

• 

• 

• 

  

Järgmine vaatamisväärsus on kahtlemata üks Tenerife kauneimad – Masca küla. Tee sinna lookleb läbi mägede ning paneb korralikult proovile iga auto. Meie otsustasime sõita Mascasse põhja poolt ehk Buenavistast. Teine võimalus on sõita Lõunast ning keerata külasse lookleval teele Santiago del Teidest. Meie läksime põhjast, kuna olime varasemalt foorumitest lugenud, et väiksematel autodel soovitatakse pigem nii pidi sõita, sest mäed on tõesti järsud ja meie väike Fiat500 ei olnud nende teede jaoks loodud ning suuremate tõusude peal möirgas kui karu, kuid sai siiski hakkama.

Masca küla asub põhimõtteliselt suurte mägede vahel kanjonis 650 meetri kõrgusel. Sealt avaneb imeline vaade mööda kanjonit merele. Küla ise on imepisike ja mingite allikate kohaselt elab seal vähem kui 90 inimest püsivalt. Külas on püstitatud kuju kunagisele linnapeale, kes viis linna elektri ning lasi ehitada tee. Selle auks sai ta muidugi omale monumendi, kuid pigem on see monument kuulus matkajate sea, kes enne rännakute minekut käivad linnapea nina hõõruma. See pidi tooma head matka õnne.

  

Matkajad on Mascas tihedad külalised, kuna mööda kanjonit kulgeb Mascast Atlandi Ookeani äärde väga populaarne matkarada. Rada pidavat olema väga looduskaunis – palju palmipuid ja muud lopsakat floorat ning faunat. Matkarada on ligi 8 km ja võib olla üsna keerukas. Kuna meie olime viimasest matkast veel väsinud, siis see rada jäi meil avastamata. Vaated Masca külast olid kahtlemata kaunid. Sattusime sinna mingite kohalike pidustuste ajal ning küla peaväljakul oli parasjagu teater. Nautisime hispaania keelset vaatemängu, mis vaatamata sellele, et me sõnagi aru ei saanud, oli siiski ka meile humoorikas. Hiljem läks kohalike pidu üle tantsuõhtuks. Koos tantsisid nii noored kui vanad.

• 

• 

• 

• 

 

 

Tenerifel oldud aja jooksul jõudsime käia ka Los Giganteses ehk otse tõlkes hiiglased. See linn on kuulus oma hiiglasliku kaljuranniku poolest. Kaljud kõrguvad seal otse mere ääres 500-800 meetri kõrgusele. Kaljude all on ka imeline väike rand, mis tundub hiiglaslike kaljud ääres mitte isegi väike vaid isegi miniatuurne. Los Gigantese linn on ise tüüpiline turisti magnet nagu Los Christianoski. Lisaks tüüpilisele suveniiri poodidele on linnas mitu kaunist vaateplatvormi, millelt Suuri Hiiglaseid imetleda saab. Meil kahjuks ei olnud aega, et linna pikalt nautida, aga saime osaks kaunile päikseloojangule, kus päike puges otse taamal paistva La Gomera saare taha peitu.

• 

• 

• 

 

Lisaks otsustasime ka ette võtta kõige kulukama ja ehk tava Tenerifel puhkajate kõige tuntuma vaatamisväärsuse – Loro park. See on terve päeva ettevõtmine. Hinnangute kohaselt võib pargis isegi 5-6 tundi surnuks lüüa. Loro Park rajati kunagi papagoide paradiisiks, kuid sellest on välja kasvanud hiiglaslik loomaaed. Meie Eesti mõistes loomaaiast erineb see selle poolest, et seal etendatakse loomadega erinevaid etteasteid. Selleks, et hommikul enne masse kohal olla ärkasime vara ja jõudsime kohale pargi avamise ajaks. Meil õnnestus pea-aegu et kõik etteasteid külastada ja nägime papagoide, hüljeste, delfiinidega ning mõõkvaala etteasteid. Kuigi park promob ennast kui väga loomi ja loodust säästvat, siis just viimaste ehk mõõkvaalade hoidmise eest on park saanud kõvasti kriitikat. Pargi pilet on võrdlemisi kallis, st 37 eurot, kuid väidetavalt läheb kogu raha väljasuremisohus olevate loomade toetamiseks ja tegemist ei ole nö kasumliku ettevõtlusega. Just nimelt haruldaste papagoiliikide taastamises on park olnud väga edukas.  Väidetavalt on park investeerinud erinevatesse looma- ja linnuliike säästa teste projektidesse üle 10 miljoni euro. Tegelikult me ei tea ju kuidas neid loomi ja linde ikkagi seal hoitakse, kuid kahtlemata oli tegemist pargiga, kus kõigil loomadel tundus olevat küllaldaselt ruumi. Iga etteaste eel lasti telekatest õpetlike videoid, kui kahjulik on meres hulpiv plastik loomadele. Videodes õpetati õigesti prügi sorteerima jne. Lastele on see kahtlemata väga hariduslik. Seega ka meie julgeme ikkagi soovitada pargi külastamist vaatamata kõrgele hinnale, kuna loodetavasti see raha ikkagi läheb loomade ja lindude hüvanguks.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

  

Kuna Kaijal õnnestus mõneks päevaks töö asjus külma Liverpooli põgeneda, siis Jaanus sai võimaluse koos Margusega avastada Tenerife pealinna Santa Cruz.

Meil oli kaks peamist eesmärki. Paadipoodidest leida mõned spetsiifilised jupid purjeka jaoks ning külastada kohaliku jahisadamat kus seisab kuulus puidust purjelaev Martha. Martha on kuulus kuna purjetas aastatel 2007-2009 ümber maakera Hillar Kuke juhtimisel. Esimest eesmärki ei õnnestunud täita, kuid teine eesmärk sai täidetud. Lisaks sõime suurepärase kolmekäigulise lõuna, 7.5 euro eest, kohalikus tööliste sööklas. Kokkuvõttes Santa Cruz meenutas tööstuslinna kuna seal oli suur tööstuspiirkond ning kaldaäär oli täis kütuse- ning gaasitsisterne. Me ei külastanud küll vana linna, seega ei oska kommenteerida kuidas see osa linnast välja paistab.

Kokkuvõttes veetsime Tenerifel pikad 2 nädalat. Osaliselt nii kaua kuna ootasime pakki mis Kaija vanemad saatsid. Jälgimisnumbri järgi oli võimalik öelda, et pakk on Tenerifele jõudnud, kuid kohalik postkontor ei suutnud terve nädala jooksul anda täpsemat infot. Seega meil oli piisavalt aega, et puhata ja niisama chillida ning lisaks õnnestus ka natuke ringi vaadata ning lõpuks jõudis ka pakk meieni.

• 

• 

  

Valdava osa ajast olime Las Galletases ankrus. Seda võimalust kasutavad siin võrdlemisi paljud ja väike laht on poide ja üksteise külge seotud jahtidest ja paatidest pungil. Meie kõrval seisis üks jaht, millel oli noor pere koos väikese 3 aastase tütrega. Nemad ongi need “päris” maailma rändurid, kes põhimõtteliselt elavadki laevas ja see samune väike tüdruk, kes juba nii väiksena imeosavalt jullast jahti ronis, oli ka selles samas enda ehitatud jahis ka isa poolt ilmale toodud. Tööl nad ei käi ja elavad pärandusest ning nende kodu on meri. See tundub omamoodi romantiline, kuid ka… üpris hirmuäratav…

Vaatamata kahele nädalale võib öelda, et Tenerifel on veel ja veel kohti, mis jäid nii raha kui aja tõttu avastamata: Siam park, mis on üks maailma suurimaid veeparke, Masca küla matk jäi meil tegemata, lisaks on siin ka Pico Interno ehk matk suurima joani saarel ja meil ei õnnestunud ennast ka vee mõnusid nautima saada. Surfarid küll nautisid Las Galletase ideaalseid laineid, kuid meie siin kaljusel rannikul seda ekstreemsust ei julgenud ette võtta. Tenerifele tuleks tagasi, siis kui on pere või ehk natuke vanemas eas liigeseid ravima 🙂

Eesti restorane me siin küll ei leidnud, seega pidime kodumaise toidu nälga kustutamas käima vene restoranis Baku, Los Christianoses.

• 

• 

• 

17 oktoobril purjetama edasi Herose saarele. See on ligikaudu 2 päeva sõit. Seal jääme jällegi tuult ootama, et siis juba nädalaga Roheneemedele jõuda.