Madrid, Hispaania (28-30 august)

Pärast kahte ööd kämpimist Andorras oli meie järgmine eesmärk jõuda Portugali, täpsemalt Portosse. Miks? Nagu oleme juba varasemalt kirjutanud, siis plaanime üle Atlandi purjetada. Porto on koht, kus hüppame jahi pardale, mis meid loodetavasti üle Atlandi viib. Jabur selle loo juures on tõsisasi, et see mees, kelle jahi peale me läheme on samuti Eestlane ja tema plaanib maailmale tiiru peale teha just purjetades. Meil vedas ääretult, et ta just samal ajal otsis omale meeskonda ja juhuslikult sattus Jaanus selle kuulutuse peale. Võtsime temaga ühendust ja nii lubasimegi ennast laeva meeskonda alates septembri algusest kuni detsembri lõpuni. Sellest aga pikemalt juba järgnevates postitustes.

Tee Portosse oli piisavalt pikk, et teha vahepeal mõni pikem peatus. Valisime peatumispaigaks Madridi. Planeerisime Madridi avastamiseks 2 päeva. Avastasime, et Hispaania pealinnas on hoopis teine atmosfäär kui Barcelonas. Inimesi sh. turiste oli seal märksa vähem ning lisaks olid nad ka oluliselt tšillimad, kui Barcas. Mõnus oli jalutada mööda vanalinna ning avastada Madridi olulisemaid vaatamisväärsusi.

Madridis oleku jaoks broneerisime airBnB koha. Meie võõrustaja oli ääretult abivalmis. Ta andis meile linna kaardi ja joonistas sinna maha teeraja, mida järgides võiksime soovituslikult linna avastada. Seega me ei pidanudki väga palju ise vaeva nägema, et leida üles olulisemad vaatamisväärsused. Järgnevatel piltidel on näha kohad, kus meil õnnestus käia. Panime tähele, et lisaks võrratule arhitektuurile ja kirikutele on Madrid ka purskkaevude linn. Seal leidus neid rohkem kui jaksaks kokku lugeda..

 

 

Me külastasime ka San Migueli turgu, mis on meie mõistes nö kiirtoidu tänav, kus pakutakse tuntud Hispaania tapaseid. Tapas on hispaania keeles suupiste, mida tavapäraselt serveeritakse joogi kõrvale. San Migueli turg on kahtlemata üks Hispaania kuulsamaid kohti, kus saab proovida kõikvõimalikke erinevaid tapaseid..

 

Meie võõrustaja rääkis meile, et 17 sajandil (või midagi taolist) Hispaania inimesed jõud väga-väga palju alkoholi. Aga kuna inimesed olid vaesed, said nad endale lubada vaid õlut ning söögi jaoks raha ei jagunud. See viis olukorrani, kui baarides toimus palju kaklusi, kuna inimesed jäid tühjast kõhust tulenevalt kiiresti purju. Olukorra lahendamiseks otsustati hakata veini ja õlle kõrvale pakkuma snäkke. Kuna aga hügieen ei olnud sel ajal kiita, siis tasuta snäki taldrik serveeriti traditsiooniliselt õlle klaasi peal, et kärbsed sinna sisse ei lendaks. Õlu ju ikkagi hinnaline kraam. Seega Hispaania sõna “tapas” ehk snäkk tähendab tegelikult “kate” või “midagi katma”.

Tõsiselt hea kogemuse saamiseks Hispaania tapastega soovitas meie võrustaja minna baari nimega El Tigre Sidra. Kuna meile meeldib käia söömas seal, kus käivad ka kohalikud, siis see baar oli just üks kohalike lemmikutest. Selles baaris pidavat saama õlle kõrvale kõige paremaid tasuta tapaseid. Süsteem on imelihtne. Astud baari sisse, sind juhatatakse lauda ning tellid näiteks 2 õlut, mis maksavad ema-kumb 5 eurot. Sinna juurde tuuakse sulle ilma eraldi tellimata 3 taldrikut erinevaid tapaseid. Toidu kogus on piisav, et olla lõuna eest. Meile serveeriti paellat, frititud kartuli lootsikuid traditsioonilises Hispaania kastmes ja 8 pisikest võikut eri sorti sinkidega ja juustuga. Sularaha tuleks kindlasti kaasa võtta, sest kaardimakset ei aktsepteerita.

 

Pärast rikkalikku lõunasööki jalutasime El Retiro parki, mis oli imeilus. Olles juba 3-4 tundi linnavahel vantsinud, otsustasime tagasi korterisse minna. Meil ei õnnestunud külastanud ühtegi Madridi arvukatest muuseumidest ja samuti ei läinud me kuninglikku paleesse. Seega järgmisel korral on meil veel küllaldaselt kohti, mida avastada.

 

Madridis käik oli mõnus vaheldus kämpimisele. Ennatlikult olime eeldanud, et pealinn on väga üle rahvastatud ja turistikas, kuid Madrid osutus hoopis teistsuguseks. Võib-olla oli see tingitud meie suurpärasest võõrustajast, kes näitas ette just kõige paremad kohad, mida külastada.


Teekond Andorrast Madridi oli üsna igav ja maantee kulges mööda lõpmatud kõrbe, mille ääres oli arvukalt mahajäänud bensiinijaamu ja muid hooneid. Vaatamata selle oli, Madrid seda sõitu ikkagi väärt. Seega meie soovitus oleks võimalus Madridi lennata ning liikuda kohapeal ringi metrooga. Metroo hinnad on väga mõistlikud. Turisti pilet üheks päevaks on 9 euro ja see sisaldab magnetkaarti, mis eraldi ostetuna maksab 2.50. Kui sa juba tead ette, et sõidad vaid paar sõitu metrooga, siis võib ühe korra pileti ostmine mõistlikum olla. Ühe korra pilet on sõltuvalt tsoonist 1.5 kuni 2 eurot. Kõik pileti automaadid on ka inglise keelsed ja võrdlemisi lihtsasti kasutatavad. Kaija oli ka veendunud, et Madridi metroo on märksa ilusam kui Pariisi või Londoni metroo.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga