Lima, Peruu (31 detsember – 5 jaanuar)

Maanusime Limasse tsipa enne aastavahetust. Olime endale valinud mõnusa AirBnB koha ööbimiseks, kus saame aasta vahetumist ning Jaanuse sünnipäeva tähistada. Elasime ühe pere juures, kellel on korter nö kõrghoones, mille katusel on vaba aja veetmiseks grillimise ala ning bassein. Kuigi meie tuba oli imepisike, siis vaade korterist avanes merele ja olime oma olemisega üsna rahul.


Aastavahetuse õhtusöögi sõime korteri lähedal asuvas pisikeses restoranis, mis koheselt üllatas meid Peruule iseloomuliku imemaitsva toidu ning hiigel portsjonitega. Iga üks, kes Peruusse reisib, kogeb kahtlemata sellest, et tegemist on Lõuna-Ameerika kuliaaria mekaga. Seega sõime kõhud kõvasti täis ning võtsime poest meelepärased joogid ning asetasime ennast katusele ilutulestikku ootama.


Juba vähemasti tunnike enne südaööd kõlasid raketi viled ja paugud. Esialgu olime katusel peaaegu, et kahekesi, kuid südaööks olime juba rahvamassist ümbritsetud. Pidu ja pillerkaar oli üüratu! Kumbki meist ei ole nii lähedalt ühtegi raketti plahvatamas näinud. Olime ümbritsetud raketi merest ja selle kõige tegi eriliseks just nö tohuvapohu. Igaüks toimetas omaette ja tegemist ei olnud mingil moel kuidagi koordineeritud ilutulestikuga.


Kuna oleme Jaanusega näinud ka ühte maailma kalleimast ilutulestikest aastavahetusel Dubais, mis on kui show ja väga süsteemne ja üles ehitatud, siis Lima ilutulestik oli hoopis teistsugune elamus. Kahtlemata eirati igal pool kõikvõimalikke ohutusreegleid, meie kõrval viskas väike poiss kõrghoone katuselt rakette alla. Üritasime Jaanusega too hetk meenutada, et kas me ikka toa akna olime kinni pannud korralikult. Meile üllatuseks oli lisaks rakettidele Limas tava süüdata ka keset autoteed lõkked. Võib-olla on neil tänu soojale ilmale Jaanipäev ja aastavahetus ühes? 😊


Meil oli plaan veeta Limas 5 päeva. Osa ajast kulus puhkamisele ja blogi kribamisele, kuid jõudsime ka natuke turistid olla. Võtsime ette bussireisi vanalinna. Meie ööbimiskohast sõitis buss Lima vanalinna pea 2 tundi. Lima on üüratult suur! Sõit ise oli juba omaette vaatamisväärsus. Parim viis kohalikust elust aimu saamiseks on liikumine ühistranspordiga. Näiteks hüppasid suvalisel hetkel bussi muusikud, kes tümaka põhja panid ja seal samas bussis kontserdi tegid, lootes mõned kopikad tippi teenida. Nii oligi meie bussisõit üsna meeleolukas.


Lima vanalinna kaunistavad hulganisti erinevaid kirikud ja vanad nö Hispaania aja ehitised. Jalutasime esmalt Plaza de Aramase juurde – nii kutsutakse meie kogemuse kohaselt seni igas Peruu linnas linna peaväljakut. Plazade Armasel toimus parasjagu mingisugune marss. Alguses me ei saanud aru, et kas on tegemist lihtsalt sõbraliku ettevõtmise või mässuga. Peagi jooksis meie nina alt läbi üsna raskes varustuses politseinike armee. Julgesime meie kõrval seisvalt perelt uurida, et mis toimub. Saime nii palju targemaks, et tegemist on meeleavaldus marsiga võimul oleva linnapea vastu. Pere soovitas meil sõbralikult sealt kiiresti jalga lasta enne kui pisargaas mängu võetaks


Võtsime ka koheselt head nõu kuulda. Jalutasime edasi nö järgmiste oluliste kirikute juurde. Olles aga nii mõneski riigis neid erimoodi kirikuid juba imetlenud, siis ega me eriti kaua vanalinna vahel rohkem aega ei veetnud. Vanalinnast eemale liikudes käisime läbi mõnest nö turistilõksust ehk suveniiri poest läbi ja armusime koheselt ime odavatesse villastesse mütsidesse ning kampsikutesse. Nii saigi Kaija endale alpaka villast mütsi vähem kui 10 euro eest.


Lisaks Lima vanalinnale olime kuulnud, et üks vingemaid vaatamisväärsusi Limas on vee ja valguse etendus. Seda peetakse igapäevaselt pimeduse saabudes ühes linna purskkaevu parkides. Jõudsime parki kohale võrdlemisi varakult ning pidime aega parajaks tegema pimeduse saabumiseni. Seega jalutasime ringi ning imetlesime kümneid erinevaid purskkaeve. Meie lemmikuks osutus nö vee värav, kus sai purskkaevust läbi kõndida.


Paljud pered olid parki tulnud lihtsalt palaval suvepäeval, et lapsi lõbustada, kes spetsiaalselt lastele mõeldud purskkaevu alal läbimärjalt lustisid.


Pimeduse saabudes, saabus ka külm ning Kaija sai ka koheselt oma uut mütsi katsetada. Valisime juba ennetavalt endale parimad kohad värava ääres, et peagi algavat valgusetendust vaadata. Pikk ootamine tasus end ära. Etendus oli muljetavaldav! See ei olnud vaid pelgalt nö purskkaevu pillerkaar, vaid läbi etenduse tutvustati inimestele Peruu ajalugu. Nautisime igat hetke ja õhtu lõpuks ei suutnud ära imestada, et nägime kogu seda etendust umbes 1 euro eest nägu. Expedia ja erinevad muud portaalid küsivad turistidelt enam kui 25 USD vee ja valguse etenduse tuuri eest, see on puhas röövimine, sest iseseisvalt kohale minnes on hind pea olematu.


Siin kohal on oluline lisada, et ka transport on Peruus imeodav. Ühistranspordiga saab liigelda pool muidu, ehk vähem kui 1 euro eest. Takso on samuti odav, kuid taksojuhid püüavad turiste koorida igal võimalusel. Seega meie eelistasime Uberit, mis toimib imehästi.


Limas olles jagus meil aega, et külastada ka Lima loomaaeda. Otsustasime sinna minna, kuna loomaaed asub koos antiikse varemetega ning lootsime saada nö kaks ühes elamuse. Tegelikult muidugi huvitasid meid lõpuks loomad ikka rohkem, kui kivid. Loomaaed oli väga suur ning olime väga positiivselt üllatunud, kui ruumikas olemine enamikel loomadel oli. Loomaiaga ühes oli ka botaanika aed, papagoi ja liblika farm. Nägime esimest korda kaelkirjakut! Kahtlemata oli see meeldejääv elamus ning julgeme soovitada eriti lastega Limasse reisijatele. Turiste me seal kuigi palju ei näinud. Tundub, et see koht on pigem hästi hoitud saladus kohalike poolt 😊


Nagu eespool juba mainitud, siis nautisime Limas olles igapäevaselt head toitu. Jaanus maitses muidugi kohalikku delikatessi cevichet. Kuna Kaija toorest kala ei söö, siis temal jäi see vahele. Avastasime aga peagi, et lisaks kalale on Peruus ka ime maitsvad supid! Siit sai alguse meie kana supi armastus.

Jaanuse sünnipäeva eelõhtut nautisime taas katusel head ja paremat juues ning snäkke süües. Siin kohal on ehk põnev lugejale teada, et kui tahtsime poest kohalikku õlut osta, siis see oli esialgu arvatust keerulisem. Nimelt teatud õlu ostmiseks, pidi sul olema vahetustaara tagasi poodi anda. Nii pidimegi valima õlu, mille puhul vahetustaara nõutud ei ole. Meil jäigi arusaamatuks, et mis küll inimene siis peab tegema, kui ta esimest korda õlut ostab ja taarat kuskilt võtta pole – tuleb minna tänavale taarat korjama vist? 😮 Igatahes sünnipäeva eelõhtu oli tore. Suplesime basseinis ja nautisime päikese loojangut!


Kuna Jaanuse sünnipäevaks oli laekunud meie eelarvele oodatust enam sünnipäeva kinke, siis otsustasime minna shoppama. Me ei olnud ju üsna tükk aega saanud selle peale isegi mõelda, et raha kulutada asjade ostmise peale. Õnneks saime teha aga korraliku investeeringu ja osa ära ammu vajalikud matka püksid – sellised püksid, mis on niiskust tõrjuvad, kuivavad kiiresti ja saab vajadusel lukuga lühikeseks teha, et ei peaks kahte eri paari pükse kaasas tassima. Jäime ostuga väga rahule – eriti õnnelik oli sünnipäevalaps!


Limas asub kümneid maailma tippu kuuluvaid restorane. Seega Jaanuse sünnipäeva kingiks saigi ühe neist külastamine. Käisime restoranis Amaz. Kuna me ise Amazoni džungli ei jõua, siis lootsime restoranist saada vähemasti korraliku toiduelamuse ja seda me ka saime. 9 käiguline degustatsiooni menüü võimaldas meil maitsta nii külma kui kuuma chevichet, banaani lehtede sees küpsetatud riis, metssea liha, eksootilistest puuviljadest tehtud sorbeti ja palju muud põnevat. Olime sunnitud osa toidust kaasa pakkima, sest vaatamata degustatsiooni menüüle, olid portsjonid üüratud. Jäime oma lühikese Amazoni džunglis käiguga väga rahule ja julgeme seda restorani kindlasti soovitada.


Õhtu lõpuks lõime Jaanusega klaase kokku Miraflorseses, mis on üks tuntumaid linnaosasid Limas ja nö turistide meka. Mirafloresest avanevad imelised vaated rannale ja merele. Nautisime seda korraliku Margarita kõrvale.


Viiendal päeval Peruus asusime Cusco poole teele. 20 tundi bussisõitu tuli üle elada. Meeldiv see ei olnud, sest bussis ei olnud just kõige parem aroom tulenevalt sellest, et peldik oli pidevalt kasutuses. Õnneks anti meile bussipeal hommikusööki, kuid kahjuks saia seest välja pugenud prussakas võttis isu ära. Tee Cuscosse on ka üsna käänuline ja kuna Cusco asub kõrgel, siis vaikselt üritas keha samal ajal toime tulla ka olukorraga, kus hapniku nii palju ei ole. Võib öelda, et jõudsime siiski pool elus ja tervena kohale, kuid koheselt lubasime ka üksteisele, et nii pikki bussisõite rohkem ei tule. Tõsi me ei valinud ka just kõige kallima bussifirma, ehk mõne teise firmaga oleks parem kogemus olnud.


Kokkuvõtvalt võib öelda, et Lima üllatas meid odavate hindade ning hea toiduga. Meeldiv oli olla ka kliimas, kus ei ole koguaeg palav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga