Puerto Natales. Ettevalmistused matkaks Torres del Paine rahvuspargis. (28 – 30 jaanuar)

Lendasime esmalt Calamast Santiagosse ja seal pidime järgmist lendu 4 tundi ootama. Selle aja jooksul õnnestus meil tutvuda ühe kohaliku kutiga, kes lendas samuti Punta Arenasesse. Ta jagas meiega mõningasi soovitusi, mida teha, kui pärast oma pikka matka tagasi Santiagosse jõuame. Ta säästis meile hulga uurimistööd ja seega oli ka meie esimene mulje kohalikest väga hea.

Esimene ja ehk kõige olulisem asi, mida tuleb teha enne Torres del Painesse matkama minekut, on ära broneerida ööbimiskoht st kas siis kämpimiskohana või hüttides. Eestlasele võib see tunduda kummastav, et miks telkimiseks broneeringut on vaja, aga selles pargis vabalt telkida ei tohi. Selleks on ette nähtud spetsiaalsed telkimiskohad, mida saab broneerida vaid tasu eest. See on ka ehk Torres del Paine matka ette valmistamisel ehk üks keerulisemaid osasid. Meie broneerisime oma telkimiskohad 2,5 kuud ette ja ka selle aja sees olid juba osad telkimisalad välja müüdud. Meil ei õnnestunud saada kuulsa W raja keskmisesse ossa telkimiskohta. Oluline on ka teada, et telkimiskohtade broneerimiseks ei ole üht keskset broneerimissüsteemi, vaid telkimisplatse opereerivad 2-3 erinevat ettevõtet, seega tuleb iga ühe koduleht eraldi üle kontrollida (lisaks tihti on need kodulehed vaid hispaania keeles). Pargivalvurid kontrollivad pargi piletit ostes, et kas on olemas ka ööbimise broneering. Samas lugesime erinevatest blogidest, et kui sa suudad end juba parki sisse nihverdada, siis keegi sind kämpimiskohtadest nö välja ei viska ja lubatakse ikka ka kohapeal maksta ja oma telk püsti panna. Seda tõenäoliselt põhjusel, et marki majandab erinev ettevõte kui ööbimiskohti ja eks ööbimise pakkujad on ikka rohkematest külastajatest huvitatud.

Kui teha pargis nö lihtsalt päeva matk, siis ööbimiskohta muidugi ette näidata ei ole vaja. Sellisel juhul ei tohi sul aga kaasas olla suurt seljakotti, millega matkates on ilmne, et Sa tegelikult ei lähe sinna vaid üheks päevaks 😊 Aga kui oled juba pargis sees, siis keegi tegelikult ei kontrolli või jälgi sinu teekonda ja kas sa ikkagi pöördud samal päeval tagasi või mitte. Olles seda kõike siia kirja pannud, soovitame meie ikkagi minna nö ausat teed pidi ja võimalusel oma telkimiskoht ette broneerida. Kui aga kohti ei ole, siis ei tähenda see automaatselt, et tuleb üldse minemata jätta. Meie näiteks ei broneerinud enne isegi ühtegi lennupiletid, kui olime veendunud, et saame loodusparki ööbimiskohad. Kui plaanid nö sahkerdada, siis tuleb valmis olla ka pargist lahkuma, sest pargivalvurid on siin üsna karmid ja ei ole harvad juhused, kus korra rikkumise eest visatakse külastajad pargist välja või isegi kogu riigist välja.

Maandusime Punta Arenase lennujaamas 28 veebruari hommikul ning võtsime esimese bussi Puerto Natalesesse. See on linn, kus kogunevad kõik Torres del Painesse matkama minejad, kuna sealt edasi lähevad bussid rahvusparki. Punta Arenase lennujaamast läheb Puerto Natalesesse mitmeid busse erinevatel aegadel. Tuntumad kaks bussifirmat on Bus Sur ja Bus Ferndandez. Me ei olnud pileteid ete broneeritud, kuid õnneks oli bussis piisavalt ruumi.

Kõik läks nagu lepase reega ning paari tunni pärast olime kohal. Olime endale broneerinud kõige odavama AirBnB koha, mis saadaval oli. Kommentaarid selle koha kohta ei olnud kui palju lubavad, kuid teadsime, et kannatame paar ööd välja. Meie jaoks oli pigem oluline, et pärast matka oleks meil normaalne koht, kus välja puhata. Ööbimiskohti otsides ei olnud see meile tegelikult suur üllatus, et Tšiili on hoopis kallim, kui näiteks Peruu. Eriti kallis on muidugi ääremaal ja Patagoonias. Üsna keeruline oli leida Puerto Nataleses mistahes ööbimist alla 25 euro öö kohta.

Kohale jõudes ei suutnud me kusagilt leida maja peremeest ja me ei saanud uksest sisse. Lõpuks halastasid meile hosteli külastajad ja lasid meid siiski sisse. Hiljem tuli hostelist läbi maja peremehe vend, kellel ilmselt ei olnud aimugi, et meil broneering oli. Igatahes, pärastlõunal saime siiski endale magamiskoha ja kõik laabus.


Järgnevad 3 päeva möödusid matka ettevalmistusteks. Pidime ostma söögid, rentima matka varustuse ja hankima bussi piletid parki.

Kuna tahtsime kindlad olla, et saame hea varustuse, siis varustuse rentimine oli meie prioriteet. Meil oli vaja telki, matte ning käimiskeppe. Magamiskotid on meil endal kaasas (kuigi küll mitte Patagoonia ilma jaoks kohased, aga otsustasime siiski riskida). Natuke eeltööd tehes leidsime, et parim koht varustuse rentimiseks on Erratic hostel. Lisaks öömaja pakkumisele rendivad nad ka kvaliteetset matkavarustust mõistliku hinnaga. Saime nendega kohe jutule ning suutsime isegi väikese allahindluse välja kaubelda. Samas hostelis toimuvad ka iga päev kell 3 tasuta Torres del Paine matka briifingud. Üks giididest seletab detailides lahti, mida tohib ja ei tohi pargis teha, mis on viimane info telkimisalade kohta ning annab head nõu põhimõtteliselt kõige kohta, et matk õnnestuks. Nad pakkusid ja tasuta kohvi ja teed. See tund läks vägagi asja ette – saime head kohvi ja matka osas oluliselt targemaks. Erraticus on ka üks kasulik kastike, kuhu matkalt saabujad jätavad tihtilugu oma pool tühjad gaasi balloonid või muud asjalikku, mis neil matkal kõik ära ei kulunud, kuid mida nad ei soovi koju kaasa tassida. Leidsime sealt isegi üht-teist asjalikku.


Järgmine prioriteet oli toit. Puerto Nataleses on vaid üks suurem supermarket Unimarc ja iga kord kui sinna läksime, oli see puu püsti rahvast täis. Veetsime pelgalt pool tundi lihtsalt järjekorras seistes. Vaatamata sellele, on see kõige odavam ja parema valikuga pood. Linnas on ka palju nö väikseid külapoe moodi asju. Me külastasime mõnda neist, et osta näiteks puuvilju või kuivatatud puuvilju.

Nüüd siis täpsemalt meie menüü juurde. Kõige lihtsam on matkale minnes enne üle lugeda, et kui mitu hommiku-, õhtu- ja lõunasööki vaja on. Keegi ei taha kanda üleliigset toitu, seega planeerisime üsna täpselt. Kui kõik söögikorrad on teada, siis tuleks vaadata, et toidukordade vahel oleks midagi kerget näksida. Snäkid ei võta enamasti palju ruumi ega ka kaalu palju, seega neid võiks olla pigem rohkem kui vähem. Meie võtsime näiteks šokolaadi, kommi, kuivatatud puuvilju, müslibatoone, riisibatoone ja moosi. Poes müüdi moosi plastik kotikeses, mis oli keeratava korgiga. See tundus üsna mugav, sest klaasist moosipurki kaasas tassida on väga tülikas. Snäkid on olulised, sest toidukordade vahepeal läheb tihtilugu kõht hellaks ning üks pisike šokolaad aitab energiataset kuni järgmise toidukorrani üsna hästi üleval hoida. Kuna snäkkide nimekiri tundub üsna pikk, siis te tõenäoliselt juba imestate, et kas meil veel üldse lõunaks ja õhtuks midagi täiendavat vaja oli – jah, oli küll, ja vägagi!

Kõige keerulisem oli teha valik hommikusöögi osas. Kõik kiirpudrud, mida poes müüdi, olid kilostes suurtes plastkottides. Oleksime võinud osta lihtsalt suure koti kaerahelbeid ja piimapulbrit, aga see tundus kuidagi liig olevat. Lisaks ei ole me kumbki ka väga pudru fännid. Seega otsustasime kuulata Erratic hostelis giidi poolt saadud nõuannet, et hommikuks on hea süüa kiirsuppi ning kuivatatud puuvilju. Kuigi pärast teist päeva saime aru, et selline hommikusöök jääb meile lahjaks, seega julgeme omakorda soovitada ikka hommikul midagi kogukamat süüa. Õnneks oli meil kaasas piisavalt snäkke, et kõhud täitsa tühjaks ei jääks.

Lõunasöögiks pidime planeerima midagi, mida saab nö teel olles süüa. Kuna pargis ei ole lubatud tuld teha mujal, kui vaid telkimisaladel, siis söögi keetmine ei oleks olnud võimalik nii ehk naa. Esialgu mõtlesime, et lõunaks sööme võileibu, kuid briifingul saime veel parema idee. Saiade asemel otsustasime teha wrappe. Seda põhjusel, et wrapid ei lähe nii kergesti katki ega puruks, kui sai. Seega otsisime sinna juurde salamit, juustu ja kreemjuustu ning tomatit ja tegime iga päeva jaoks 5 wrappi. See ei tundu küll palju olevat, kuid koos snäkkidega ja riisibatoonide ja moosiga oli see täitsa piisav.

Eelmistel matkadel oleme kaasa võtnud ka tuunikala konserve ja muud konservtoitu, kuid see kord ei olnud selle järgi isu. Seega ostsime vaid paar kala konservi nö tagavara toiduks. Arvestades, et tegemist on pika matkaga, siis soovisime võtta kaasa nii palju nö kuivtoitu kui võimalik. Vett on Patagoonias piisavalt. Patagoonias on arvukalt jugasid ja väikseid ojasid, milles voolab igal pool joogikõlbulik vesi. Meil oli kogu nelja päeva jaoks kaasas vaid 1 pudel vett ja me lihtsalt täitsime seda vajaduse tekkimisel.

Õhtusöögiks ostsime nö kiirpastasid, risotosid ja kuskussi. Me ei ole erilised liha fännid, aga kes soovib võib alati salaamit või midagi taolist toidule lisada.

Söögi tegemiseks on vaja gaasi. Nagu juba ennist mainitud, siis me leidsime ühe pooliku gaasi Erratic hostelist. Igaks juhuks ostsime ka ühe täis gaasi ballooni. Kahjuks me ei teadnud ette, et Torres del Paine rahvuspargis müüakse samuti gaasi ja isegi odavamalt kui Puerto Nataleses. Seega ei oleks põhimõtteliselt kaasa olnud vaja võtta. Pargis müüakse ka natuke söögipoolist, kuid see on kõik üüratu raha eest. Kui eelarve kummist just ei ole, siis soovitaksime toidupoolise siiski kaasa võtta.

Samuti soovitame eelnevalt broneerida bussi piletid nii parki, kui ka pargist tagasi Puerto Natalesesse. See isegi on pigem kohustuslik, et kindlustada endale tipp hooajal koht bussis. Paar päeva enne matka on piisav varu, et vältida järjekorda bussijaamas matka hommikul. Hommikuti on üks ja ainus Puerto Natalese bussijaam puupüsti rahvast täis, kuna kõik bussifirmad asuvad pargi poole teele enam-vähem samal ajal. Ja kui sa juba lähed bussijaama, et piletid ette broneerida, siis soovitame sealt samast ära osta ka pargi sissepääsu pileti. Sel juhul on võimalik vältida järjekordi pargi sissepääsu juures. Pilet tuleks osta CONAFi laua juures. Meie jaoks oli see suur aja sääst, kuna pargi sissepääsu piletit ostes tuleb kinnitada, et oled lugenud läbi ja aru saanud pargi eeskirjast ning tuleb läbi vaadata ka üks video. Taustainfoks nii palju, et pargi sissepääsu juurde jõuavad iga hommik samal ajal 5-6 bussi ja enamik massist sammub kohe pargi sissepääsu pileti ostmiseks järjekorda. Seega targem on piletid Puerto Natalesest ära osta!

Mis puudutab riideid, siis sellega kehtib sama konservatiivne poliitika, kui kõige muuga. Kuna aga Patagoonia ilm on nii ettearvamatu, enamasti vihmane, alati tuuline ja sul on pea 100% tõenäosus saada läbimärjaks. Seega on mõistlik võtta kõiki riideid 2 paari – matka riided ja telkimisalaks ning magamiseks kuivad riided. Telkimisala riided tuleks alati hoida kuivana ning matka riided saavat tõenäoliselt koguaeg märjaks. Meid hoiatati ette, et tõenäoliselt on matkariided ka hommikul selga pannes endiselt märjad, kuid sellest ei ole midagi, sest nad saaks uuesti nagunii kohe märjaks. Kui on aga päikesepaisteline ilm, siis tuul ja päike kuivatavad riided üsna kiiresti. Päike on Patagoonias väga intensiivne. Kindlasti on vajalik kaasa võtta hea tuulejope, kindad, sall või buff ning müts, samuti on vajalikud nii päikese prillid kui kreem. Vihmamantel on tore asi, et kaitsta end vihma eest, kuid kahjuks ei ole sellega suure tuule käes kuigi mugav kõndida. Seega paki pigem konservatiivselt, et ei oleks vaja üleliigset pahna kanda. Ja uskuge meid, igaks päevaks ei ole vaja uut puhast särki. Kõik haisevad matkates täpselt ühte moodi rõvedalt ja midagi ei olegi sinna lihtsalt teha…

See on lühidalt meie ettevalmistusest sh matkavarustus, riided, toit, bussi piletid ja parki sissepääs. Aga kui sa oled endiselt ebakindel, kuidas kõike seda organiseerida, siis Erratic hosteli briifing tuleb tõesti kasuks. Sealt saab kogu info, mida vaja.

Puerto Natales ise on väike linn ning kõik vajalik asub jalutuskäigu kauguse. Hea tahte korral on võimalik teha ka kogu matka ettevalmistus ühe päevaga, kuid me võitsime selleks 3 päeva. Oluline on teada, et 2 kuni 4 vahel on linn üsna välja surnud, kuna on nö siesta aeg. Seega tuleks lõuna paiku valida mõni kohvik, kus aega parajaks teha. Planeerimise kõrvalt jagus meil ka aega jalutada ringi ning tutvuda linnaga. Meie külastasime ka maailma kõige lõunapoolseimat destilleerimistehas. Seal valmistatakse GIN-i. Nautisime enne matka suurepäraseid kokteile. Ja see oli ka kõik, milleks meil Puerto Nataleses aega oli.


Meie järgmises postituses võite juba pikemalt lugeda juba sellest, kuidas matk läks ja kas meie ettevalmistus oli piisav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga