Tagasi USA. Florida (12 – 20 veebruar)

Lendasime Lõuna-Ameerikast tagasi USAsse peamiselt kahel põhjusel. Esiteks olime oma sõpradele, sugulastele lubanud, et neid oma reisi jooksul külastame. Teiseks, leidsime USAst oluliselt odavamad piletid Uus-Meremaale.

Floridas käik oli meie jaoks puhkus. Saime end korralikult ringi rändamisest ja matkamisest välja puhata. Ööbisime Kaija onupoja Maidu juures Bocca Ratonis, mis asub umbes tunnikese sõidu kaugusel Miamist. Esimesed päevad suuresti magasime maha ja tõesti puhkasime end korralikult välja. Lisaks pesime hunnikus pesu ning tegime head ja paremat süüa. Liisa (Maidu naine) küpsetas meile leiba ja ta oli varunud isegi Eesti kilu, mida leiva peale lisada. Floridas saime kätte ka paki, mille Jaanuse ema oli meile Eestist saatnud. Seega maiustasime Eesti komme ja muud head ja paremat.

Selle nädala jooksul me suuri vaatamisväärsusi ja retki endale ei planeerinud. Liisa soovitusel käisime Marco Islandil, mis asub Mehhiko lahe ääres. Sealpoolsed rannad pidid olema eriliselt ilusad ning pehme liivaga. Samuti on seal meri oluliselt vaiksem kui Atlandi ookeani poolel. Sõit oli küll pikk ja võrdlemisi igav, 2,5 tundi risti üle florida soo, aga rand oli tõe poolest väga kaunis.


Järgmised päevad nautisime ka Bocca Ratoni randa. Sõitsime sinna ratastega ja uudistasime ümberkaudseid supervillasid. Juba see oli põnev meelelahutus. Meie jaoks oli ka nö kodurand super kaunis ja ilm lubas meil seda korralikult nautida.


Nädalavahetusel võtsime ette ka retke Miamisse. Läksime kuulsale Miami South Beachile jalutama ning kõike seda rikkust ja kuulsust uudistama. Jalutasime mööda kuulsast Versache majast, kus turistid üksteise võidu pilte klõpsisid ning vahtisime suud ammuli mööda sõitvaid luksusautosid. Kaija on varasemalt Miamis juba mitmeid kordi käinud ja tal on omamoodi traditsiooniks saanud Clevelanderi lounge külastamine. Seega tegime ka nüüd seal peatuse, et juua paar kokteili ning teha väike snäkk. Nagu tavapäraselt, oli Clevelanderis pidu täies hoos juba keskpäeval ning lava peal hullasid go-go tüdrukud ning ühele modellile joonistati selga riideid (tehti kehamaalingut). Tundub, et South Beachil on pidu ja pillerkaar 24/7.


Jalutasime ka tänava möllust eemale ranna äärde. South Beachi rand sarnaneb suhteliselt palju meie Eesti Pärnu rannaga. Seal on meeletult lai rannariba, liiv on aga suurlinnale omaselt natuke must. Rand oli täis vikerkaarevärvides lipukesi ja päiksevarjusid. Miamile omaselt lendas iga paari minuti tagant lennuk rannas lebotava rahva eest läbi, et midagi neile reklaamida. Meie jaoks rand ise suuremat sorti vaatamisväärsus ei olnud ja päikse käes pikutamiseks leiab Floridas kindlasti oluliselt ilusamaid kohti.


Õhtul suundusime Miami uude kuulsasse Wynwood kvartalisse. Ma arvan, et seda kohta võib kõrvutada meie oma loomelinnakuga. Wynwood on vana tööstus piirkond, kuhu on tekitatud nö tänavakunsti keskus. Graffitid ja seinamaalingud, mida seal võib kohata, on muidugi tase omaette. Sestap on see piirkond täis turiste, kes end ühe ja teise põneva seinamaalingu ette sätivad ja siis selfisid klõpsutavad. Muidugi ei saanud ka meie seda lõbu vahele jätta ja pilte sai tehtud vähemasti kümne erineva nurga alt.


Floridas olles võtsime endale ka ühe päeva, et teha suurem shoping. Kõigile on vist teada, et USAs on nii riided kui tehnika oluliselt odavam kui Eestis. Seega lasime end Liisal Sawgrass Millsi (mis on üks USA suurimaid ostukeskusi) visata ja veetsime seal põhimõtteliselt terve päeva. Õhtuks olime muidugi täitsa läbi omadega. Vaev tasus end aga ära, sest saime pea kohvrijagu asju, mille Liisa ja Mait olid valmis meie jaoks Eestisse transportima. Sinna kohvrisse paigutasime ka mõned riided, mida arvasime, et meil reisi ajal rohkem vaja ei lähe, kuna suure tõenäosusega me kuhugi külma kätte enam ei roni.

Ülejäänud Flordias veedetud aeg kuluski juba sõpradega jutustamisele ja… väga suures osas ka lihtsalt söömisele. Võtsime tõenäoliselt mõlemad päris mitu kilo USAs oldud aja jooksul juurde. Vaheldumisi valmistasime ise süüa ja nädalavahetusel võttis Mait ette suuremat sorti grillimise sh tuunikala, krevetid, veiseliha jne.jne. Ühel päeval proovisime kokata USAs tuntud Sloppy Joe-sid, et tekiks ikka ka nö Ameerikalik tunne. Liisa ja Maidu ning nende sõpradega koos külastasime ka üht buffee mereanni restorani. 26 dollari eest saab seal süüa kui palju iganes ja mis iganes mereande, mida soovid sh alustades austritest ja krabist, sushist ning lõpetades vähi, mereannipasta ja kõige muu taolisega. Sellised buffee restoranid on USAs üsna tavapärased. Meie ei suutnud Eestlaslikult muidugi oma isusid taltsutada ja sõime end korralikult üle. Aga noh, mis teha kui pilt kisub silme eest kirjuks ja sul lihtsalt on vaja kõiki neid 30 sorti erinevaid sushisid proovida.


Kokkuvõttes jäime oma puhkusega Floridas väga rahule ja see on kahtlemata koht kuhu me veel korduvalt ja korduvalt jõuame tagasi tulla! Siinkohal suured tänud Liisale ja Maidule ning Larale külalislahkuse eest, sest tundsime end tõesti peaaegu nagu kodus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga