Sydenyst suundusime edasi esmalt Mudgee poole. See oli nimelt koht, kuhu pidime ostetud auto viima. Sealt edasi oli plaan sõita edasi Melbourni. Seega oli meil vaja ka rendikat, et kuidagi Mudgeest edasi saada. Jaanuse hea töö tulemusel leidsime taas rental car relocationi pakkumise, mis meile ideaalselt sobis. Kui Jaanus rendiautole järgi läks, ootas teda taas ees positiivne üllatus. Uuesti oli rendi firmas tööl Eesti piiga. Jaanus sai valida, kas ta soovib ehk Toyota Yarise asemel saada Subaru Forester. Muidugi valisime suurema auto, kuna paar ööd tuli taas autos veeta.
Teel Mudgeesse peatusime ka Blue Mountainis. Soovisime minna mägedesse matkama, kuid kahjuks ei vedanud meil ilmaga ning nägime udu sees vaevalt paar meetrit ette. Isegi autoga sõitmine oli keeruline, rääkimata siis kaunitest vaadetest mägedele või koskedele. Tegime lühikese paari kilomeetrise jalutuskäigu, et üritada midagigi näha, aga eks all järgnevad pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna..
Õhtuks jõudsime Mudgeesse kohale ning saime üle anda auto. Jäime üheks ööks sinna, et järgmisel päeval proovida auto paberimajandus korda saada. Sellega aga ei läinud nii libedalt, kuna selgus, et autole on vajalik teha ülevaatus ning uus kindlustus, et seda oleks võimalik teises osariigis registreerida. Seda kõike aga ühe päeva jooksul ära teha on üsna keeruline. Täitsime auto edasimüügi paberid pooleldi ära ja jätsime ülejäänud majandamise poistele.
Päeva jooksul jõudsime käia ka lähedal asuvas karjääris ujumas. Poisid muidugi nautisid karjääri hüppeid. Me Jaanusega ehk oleme liiga vanad juba selle jaoks 😀 Matkasime mäe otsa ning otsisime känguruid. Lõpuks õnnestus üht ka vilksamisi näha, kuid kahjuks pildile ei saanud. Meil oli tore olemine Mudgees ja hea meel oli sugulasi näha ning saada aimu austraalia backpackerite elust.
Õhtul aga pidime juba teele asuma, sest rendi auto oli meile usaldatud vaid teatud arvu päevadeks ning pidime niigi korralikult talda andma, et õigeks ajaks Melbourni jõuda. Sõit oli üsna igav ja üksluine ning midagi põnevat meile tee peale ei jäänud. Pimedat üritasime vältida, kuna kängurud kipuvad pimedas tee peale ette hüppama. Nägime nii mõndagi hukkunud isendit tee peal lebamas. Tundub, et õnnega pooleks saime siiski auto enam-vähem tervelt Melbournis üle anda.
Melbournis võõrustas meid Kert, sõbra sõber. Tore on leida Eestlasi laia maailma pealt ripakil. Meil oli Melbournis terve üks nädalavahetus, mille Kert oli aidanud meil juba ka ära sisustada.
Kerdi juures oli meile seltsiks Bella. Esimesel õhtul käisime Tai restoranis ja nautisime Melbourni kuulsat kokakunsti.
Järgmisel päeval võtsime Kerdi superautoga ette sõidu mägedesse. Need teed on justkui loodud selleks, et motospordi fännid saaks seal oma autosid proovile panna. Nii tegime ka meie… Õhtul kokkas Jaanus oma kurikuulsaid karpe ning maiustasime taas kord mereande.
Meil õnnestus Melbourni sattuda täpselt samal ajal, kui seal toimus F1 GP. Seega veetsime pühapäevase päeva GP-l. Telekast vormelit vaadates võib jääda mulje, et see on vaid paar tundi pinisemist. Koha peal toimub aga meeletu show ja külastajatele on välja pakkuda tohutu programm. Uudistada saab kõikvõimalike luksusautosid alates Lamborginidest kuni Aston Martiniteni. Muidugi on väljapanek ka kiireimatest ralliautodest. Enne F1 rallit toimub veel mitu erinevat võidusõitu. Põnevuse lisamiseks olid kohale toodud isegi sõjaväe lennukid. Ja lõpuks alles päeva teises pooles alustavad tähelepanu keskpunktis olevad maailma kiireimad autod
Kert on sel üritusel juba väga mitmendat korda ja teadis kõiki parimaid kohti, kust rallit jälgida. Meile tegi head meelt Mercedese tiim eesotsas soomlasest Botas, kes ka lõpuks ralli pika puuga võitis. Päiksest põlenuna ja rampväsinuna jõudsime õhtuks koju ja põhimõtteliselt vajusime pea kohe unne.
Viimasel päeval Aussis võtsime ette ehk kõige magusama osa – The Great Ocean Road ja 12 Apostles. Tee Melbournist oli üsna pikk – sõitsime 5 tundi mööda imeilusat rannikut. Tegime peatuse, et vaadata koaalasid ja papagoisid. Great Ocean Roadil on nimelt üks koht, kus koaala mõmmid pesitsevad, kuid neid tuleb hoolega otsida. Puude varjus kipuvad nad üsna märkamatuks jääma. Leidsime koaaladest natuke lohutust, sest kängurud olid meil siiani ju pildile püüdmata.
Apostlid olid kahtlemata nii pikka sõitu väärt. Meile jäigi selgusetuks, et palju neid täpsemalt tänaseni järgi on jäänud. Küll aga tuleb apostlite juures valmis olla Hiinlastega võidu siblimiseks. Õnneks olime kõik kolmekesi neist kõigist küll peajagu pikemad ja meie vaadet nad siiski ei seganud. Küll oli aga keeruline pilti teha nii, et mõne hiinaka küünarnukk või peanupp ette ei jääks 🙂 Aga pildid ütlevad siiski rohkem kui tuhat sõna…
Kui Sydneys olek pani meid Austraaliasse armuma, siis Melbourne tegi seda veel kuubis. Eriti tänulikud peame olema Kerdile, kes meile kogu programmi ette valmistas ja öömaja pakkus. Järgmisel hommikul asusime juba paradiisi poole teele..
