Langkawi, Malaisia ( 01 – 06 mai )

Penangist võtsime praami Langkawi saarele. Langkawi asub Malaisia põhja osas, kohe Tai piiri ääres, ja on kuulus kui nö kohalik kuurort saar. Seega lootsime Langkawil end lihtsalt siruli visata ja päikest nautida. See õnnestus meil üsna hästi va mõned vihmased õhtupoolikud.

Õnneks jõudsime Langkawile, kui põhi hooaeg oli just läbi saanud ja me ei pidanud ei kohalike ega välismaa turistidega võistlema. Lisaks oli kohalikel ka ramadani aeg, seega ise nad ei söönud enne päikese loojangut miskit. Meie hotell oli peaaegu et tühi. Isegi hotelli restoran oli hooajaliselt kinni pandud ja olime kohale jõudes üsna kurvad selle pärast, kuna kõhud olid tühjad ja ümberkaudu jalutuskäigu kaugusel ühtegi teist söögikohta ei olnud. Õnneks oli hotelli rahvas nii vastutulelik, et meile siiski süüa anti. Restoranis peeti ühe lapse sünnipäeva ja meid kutsuti lahkelt sinna sööma. Seega saime kohe esimesel õhtul tunda kohalike külalislahkust.


Üsna kiiresti avastasime, et Langkawil on ka palju muud turistidele pakkuda kui vaid basseini ääres päikese käes pikutamine. Rentisime rollu ja asusime saart avastama. Esmalt käisime erinevaid randu avastamas. Külastasime musta liivaga randa ja üritasime saare põhja osast leida üles ka kuulsad valge liiva paradiisi rannad. Väga kuuma ilma ja varjulise koha puudumise tõttu me kummaski rannas siiski pikemalt ei peatunud. Avastasime ka, et väga paljud ranna äärsed alad on eraomandis ehk suurte kuurortide poolt vallutatud ning ranna äärsed alad on pisikesi nö beachfront bungalosid täis ehitatud. Bangalod tundusid küll imearmsad ja ideaalne koht tõeliseks paradiisi puhkuseks… kui ainult oleks seal ümbruses ka mõni varjulisem koht. Kujutasime vaimusilmis ette, kui palav nendes bangalotes võib öösiti olla… ning sõitsime tagasi oma hotelli basseini äärde. Tee pealt haarasime kaasa hunniku puuvilju.


Langkawi üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nö taevasild ehk skybridge. See on saare mägisesse piirkonda ehitatud turistimagnet. Taevasilla külastamiseks tuleb osta pilet funikulöörile, mis turistid kõrgele mäe otsa toimetab. Funikulööri sõit oli üsna hirmus, kuid samas avanesid meeletult kaunid vaated Langkawit ümbritsevatele lahtedele ja pisikestele saartele. Mäe otsast näeb kenasti ka saari, mis kuuluvad Taile. Olime Tai piirile nii lähedal, et telefon isegi otsustas end Tai võrku vahetada 🙂 Taevasild ise on põhimõtteliselt kahe mäe künka vahele ehitatud arhitektuuriline meistriteos. Taevasillal käigust annavad parima ülevaate tehtud pildid ja videod.


Üks koht, kus meie hinnangul Langkawil olles kindlasti tuleks ära käia, on reede õhtune öö market. Kartsime küll, et ramadani tõttu on turg kinni, aga õnneks me ei pidanud pettuma. Turg oli kaupmehi täis ning seal müüdi nii riideid, majapidamistarbeid kui ka värskeid puuvilju ning parimat kohalikku tänavatoitu. Esimese korraga jalutasime ühest turu otsast teise ja lihtsalt ei suutnud seda söögi valikut ära imestada. Meil läks ikka tükk aega enne kui suutsime midagi ära valida. Proovisime kohalikku toitu, mille nimi jäi meile ebaselgeks aga mis on sisuliselt kartulipuder lihaga, mis on mässitud pannkoogi taolise asja sisse. Seda saab süüa otse näpuvahelt nagu saiakest. Lisaks maitsesime erinevat grill liha ja vorstikesi. Kaija jäi ka oma lemmikule papaya salatile truuks – kuigi ta suu põles pärast veel tükk aega. Õnneks sai veel lisaks maiustatud pisikeste kookose pannkookidega, mis suu õhetust natukenegi leevendasid. Meile oli eriti võõrastav, et kõiki toite serveeriti meile kilekotis. Lahkusime turu pealt hea tujuga, sest kõht oli täis head ja paremat.


Lisaks ilusatele randadele on Langkawi saar tuntud ka oma kaunite mangroovi metsade poolest. Kuna senimaani ei ole me lähedalt ühtegi mangroovi metsa näinud, siis otsustasime võtta tuuri. See sisaldas poole päevast paadisõitu sõitu mangroovi metsade vahel lookleval jõel ning lõpetuseks ka mööda merd. Vahepeal näidati meile kotkaste toitmist, korkodilli koobast (kus krokodille ei ela, aga koobas ise on krokodilli kujuga), nahkhiiri täis koobast ning kala kasvatust. See oli väga turistikas ettevõtmine, aga õnneks oli kõik nähtu piisavalt põnev, et seda korvata.


Mangroovi metsa lähedal asub ka üks saare ilusamaid randasid. Pärast paadisõitu viskasime end seal siruli ning nautisime ilusat vaadet lahele. Lähedal asuvas restoranis pakuti ka imemaitsvat grill kala, mis oli täpselt ideaalne toit seiklusrohke päeva lõpetuseks. Jaanusel oli muidugi keeruline leida võimalus õlle ostmiseks, aga õnneks siiski rannas üks baar oli, mis alkoholi müüs.


Kokkuvõttes jäime Langkawi külastamisega rahule, kuigi järgmisel korral valiksime tõenäoliselt juba mingi muu saare. Õnneks saime paaril päeval ka natukene vihma, sest 37 kuni 40 kraadise kuumusega oli ikka üsna raske toime tulla. Näiteks olime sunnitud paaril korral lihtsalt rolleri poole tee peal kinni pidama ja tee ääres puhkama, kuna Kaijal käis kuumusest pea ringi. Taga istudes tuul peale ei puhunud ega jahutanud. Samuti sai Jaanus taevasillal jalutades päikesepiste ning pidime end koguma enne kui taas teele asusime. Meie sugustel põhjamaa inimestel läheks Langkawi külastamine mõnel teisel aasta ajal tõenäoliselt oluliselt libedamalt.


Edasi ootas meid lend otse Langkawilt Sihanoukvillesse Kambodžas. Lootsime, et ehk seal ei ole niiiiii kuum…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.